Harju Elekter Group
Kvartaliaruanne

AS-i Harju Elekter Group majandustulemused, 1-9/2024

AS-i Harju Elekter Group majandustulemused, 1-9/2024

Harju Elektri kolmanda kvartali tulemused kujunesid ootuspärasteks. Kevadel alanud tellimusmahtude langus mõjutas oluliselt müügitulusid, mis aruandekvartalis vähenesid peaaegu kolmandiku. Tugeva kasumlikkuse säilitamiseks kasutasid kontserni ettevõtted mitmeid kulude kokkuhoiu meetmeid, millest oluline osa oli töötajate arvu kohandamine vastavalt ärimahtudele. Käesoleval aastal on kontserni töötajate arv vähenenud 956 töötajalt 841 töötajani. Sellega on ettevõte suutnud mõistlikul määral vähendada tööjõukulusid ning samal ajal ka optimeerida üldhalduskulusid.

Kolmanda  kvartali lõpus näeme taas tellimusmahtude tõusu, kuid müügituludes kajastuvad  need valdavalt uue aasta kevadel ja suvel. On ilmne, et tulemas on veel vähemalt kaks keerulist kvartalit. Peame jätkama mõistliku kokkuhoiuga,  kaotamata kõrget kompetentsitaset, mis tagab edu tulevastel perioodidel.

Oleme alustamas 2025. aasta eelarve koostamist. Lähiajal seisab ees ka juhtkonna poolt ettevalmistatud strateegilise arengukava kinnitamine aastateks 2025-2030. Näeme jätkuvalt häid võimalusi meie sektoris nii ärimahtude kui kasumlikkuse kasvuks.

2024. aasta lõpus kolib Harju Elekter Grupi emaettevõte Keilast Tallinnasse, Tondi ärikvartalisse. Kontserni emaettevõtte rolli hakkasime muutma 2 aastat tagasi, kehtestades kontserni ettevõtete üle mõistliku tsentraliseeritud valdkondliku juhtimise. Harju Elekter Group’i üks funktsioonidest on juhtida kõiki tütarettevõtteid võrdse tähelepanuga. Kahe viimase aasta majandustulemused on kinnitus valitud juhtimismudeli toimimisele ning kolimine Tallinna on selle muutmise etapi sobilikult pidulik lõpp.

Müügitulu ja finantstulemused

Kolmanda kvartali müügitulu langust mõjutas põhitegevuste tellimuste vähenemine ning ka eelnenud perioodide suurenenud tellimusmahtude stabiliseerumine põhiturgudel. Üheksa kuu kokkuvõttes ületati eelmisel aastal samal perioodil saavutatud tulemusi, tänu Leedu, Eesti ja Soome äriüksuste tugevale esimesel poolaastal saavutatud finantstulemustele. Kasumlikkuse kasvu tingis eelmisel aastal olnud tarneahela raskuste lahenemine, suuremad tellimusmahud teises kvartalis ja töötajate arvu optimeerimine. Aruandekvartalis teeniti müügitulu 41,2 (2023 III kv: 56,2) ning üheksa kuuga 144,7 (2023 9k: 158,3) miljonit eurot.  

Kontserni äritegevuse kulud vähenesid kvartalite võrdluses 26,5%, jõudes 38,5 (2023 III kv: 52,4) miljoni euroni. Suurima osa vähenemisest moodustas müüdud toodete ja teenuste kulude langus 13,8 miljoni euro võrra, ulatudes 35,1 miljoni euroni. Turustuskulud vähenesid samuti, 0,3 miljoni euro võrra, olles 1,1 miljonit eurot, samas kui üldhalduskulud kasvasid 0,2 miljoni euro võrra, ulatudes 2,4 miljoni euroni. Viimane kasv on seotud juhtimisse ja ettevõtte tugifunktsioonidesse tehtud investeeringutega. Üheksa kuu vaates olid äritegevuse kulud kokku 136,4 (2023 9k: 150,4) miljonit eurot, ehk kulude vähenemine oli suurem kui müügitulu langus.

Põhivara amortisatsioonikulu oli 6,6% väiksem kui eelmisel aastal, ulatudes 1,0 miljoni euroni, mis tulenes põhivara amortisatsiooniperioodide ühtlustamisest ja ümberhindamisest kontsernis. Üheksa kuu lõikes vähenes amortisatsioonikulu 7,9%, jõudes 2,9 miljoni euroni. Kuna tellimuste mahud vähenesid, suurenes amortisatsioonikulu osakaal ärikuludest veidi. Tööjõukulude määr kontserni müügitulust kasvas aruandekvartalis 19,8%-ni (2023 III kv: 16,5%) ja üheksa kuuga 19,9%-ni (2023 9k: 18,6%). Tööjõukulude langus on mõjutatud märkimisväärsest töötajate arvu vähenemisest Eesti, Soome ja Leedu tootmisüksustes.  

Aruandekvartali brutokasum oli 6 113 (2023 III kv: 7 378) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 14,8% (2023 III kv: 13,1%) ning 9 kuu brutokasum 19 121 (2023 9k: 19 372) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 13,2% (2023 9k: 12,2%). Marginaali kasvu toetasid tõhusam tööprotsesside juhtimine ja parem tootmisvõimsuse kasutamine, samuti üldkulude, sealhulgas töötajate arvu optimeerimine. Kasumlikkust mõjutasid oluliselt ka projektide spetsiifika, müüdud toodete ja sihtturgude osakaal ning üldine globaalne majanduskeskkond. Üheksa kuuga teeniti ärikasumit (EBIT) 8 135 (2023 9k: 7 323) ning puhaskasumit 5 478 (2023 9k: 5 026) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli 0,30 (2023 9k: 0,27) eurot.  

Põhitegevusala ja turud

Tootmise kui põhitegevuse segmendi müügitulu vähenes kolmandas kvartalis eelmise aastaga võrreldes 28,1% ja üheksa kuu vaates 8,6%. Kolmandas kvartalis teeniti tootmissegmendist 38,5 (2023 III kv: 53,6) ja üheksa kuuga 137,2 (2023 9k: 150,2) miljonit eurot. Elektriseadmete müük moodustas kontserni kvartali ja üheksa kuu müügitulust kokku 93,4% ja 94,8%. Müügitulu languse põhjuseks on eelkõige tellimuste vähenemine ettevõtte olulistel turgudel, mis omakorda seotud jaotusvõrkude ja muude allhanketööde tellimuste vähenemisega teiseks poolaastaks.

Kontserni suurimad sihtturud, Eesti, Soome, Rootsi ja Norra, moodustasid kolmandas kvartalis 84,3% kogu müügitulust. Aruandekvartalis teenis kontsern Eesti turult 6,4 (2023 III kv: 5,1) miljonit eurot, mis on 24,5% rohkem kui aasta varem. Selle tulemusena kasvas ka üheksa kuu võrdluses müügitulu 13,4%, ulatudes 17,7 (2023 9k: 15,6) miljoni euroni. Müügitulu kasvu Eestis vedas peamiselt kompaktalajaamade suurem müük elektri jaotusvõrgu klientidele.

Müügitulu Soome turult vähenes 17,7%, jõudes 16,9 miljoni euroni, võrreldes eelmise aasta sama perioodi 20,5 miljoni euroga. Üheksa kuu lõikes oli langus 14,5%, mille tulemusena langes müügitulu 54,5 (2023 9k: 63,7) miljoni euroni. Peamiseks languse põhjuseks oli nõudluse vähenemine kompaktalajaamade segmendis, mida mõjutasid 2024. aasta alguses kehtestatud muudatused kommunaalteenuste hinnakontrolli meetodites, kui ka elektrisõidukite laadimisjaamade ja päikeseenergia lahenduste müügi vähenemine.

Norra turul langes müügitulu poole võrra võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga. Aruandekvartalis oli müügitulu 5,7 (2023 III kv: 12,6) ja üheksa kuuga kokku 23,1 (2023 9k: 28,1) miljonit eurot. Suurim langus toimus ajamkappide ja mootorjuhtimiskeskuste müügis merendussektori lepingulistele klientidele.

Sarnaselt teistele Skandinaavia riikidele langes kontserni müügitulu aruandekvartalis ka Rootsi turul, vähenedes eelmise aastaga võrreldes 26,1%. Kvartali müügitulu oli 5,7 (2023 III kv: 7,7) miljonit eurot ning üheksa kuu lõikes 21,2 (2023 9k: 23,3) miljonit eurot. Müügitulu languse peamiseks põhjuseks olid ärimudeli olulised muutused, sealhulgas otsus lõpetada EPC-projektide ehk võtmed kätte lahenduste müük, et keskenduda edaspidi tehasetoodetele.

Investeeringud

Harju Elekter investeeris üheksa kuuga põhivarasse vähem kui aasta varem samal perioodil, kokku 2,8 (2023 9k: 5,0) miljonit eurot. Sealhulgas kinnisvarainvesteeringutesse 1,4 (2023 9k: 4,2), materiaalsesse põhivarasse 0,7 (2023 9k: 0,6) ja immateriaalsesse põhivarasse 0,7 (2023 9k: 0,2) miljonit eurot. Investeeringud hõlmasid suuremahulisi ruumide renoveerimis- ja rekonstrueerimistöid Keila tööstuspargis, mis on suunatud pikaajalise rentniku, Prysmian Group Baltics, vajadustele. Lisaks soetati tootmis-tehnoloogilisi põhivarasid ning arendati tootmis- ja protsessijuhtimissüsteeme. 

Kontserni pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus oli aruandekuupäeva seisuga kokku 27,7 (31.12.23: 29,2) miljonit eurot. Teises kvartalis realiseeriti enamus noteeritud väärtpabereid. Alles jäänud väärtpaberite õiglane väärtus aruandekvartalis veidi kasvas kuid on aruandeaasta üheksa kuuga langenud 66 tuhande euro võrra.  

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 4,66 euro tasemel.

Priit Treial
Finantsjuht ja juhatuse liige
Tel 674 7400

priit.treial@harjuelekter.com

Manus

• HEG vahearuanne Q3 2024